Detsembrikuu parima mängija teekond võrkpallist ja kerg-ning raskejõustikust korvpallini – hiline õitsele lööja.

Pildil: Detsembrikuu parim Vladimir Dratšjov

Toome Retlar Harrastuskorvpalli Liiga tuhandete fännideni, ja samas, meeskondade poolehoidjateni, ning meie tegemistel silma peal hoidvate 10+ välisriigini, sisuka intervjuu Detsembrikuu parima mängijaga – Vladimir Dratšjoviga.

Esmalt, põletav küsimus – mees, mis sul viga on? Suudad iga mäng sisuliselt 20 punkti ligi visata, ent seda vaid lähivisete ja vabavisete toel. Kus su kaugvisked on? 🙂 Mõtle, palju siis veel skoorida võiks!?!
Eks kui pastakaga oma nimegi loetavalt kirjutada ei suuda, peab see vasak käsi millekski hea ka olema, aga vahest nii ongi parem, kirjutatud saab ka arvutis. Kolmeseid pole mõtet mul peale uhada, kui meeskonnas on 3 meest, kes võivad vabalt 40-50% vahele visata. Vabavisked on puhas boonus, mida vastane sulle kingib, kui ta kaitses ei suvatse mängida, see on mängu fun’im osa kindlalt. Omaenese kaitseks võin öelda, et perimeetrit olen harjutanud ja kui kaitse laisk, viskan sealt ka ära. Aga üldjoontes mulle tundub, et viimase aja “20punni mängus” on pigem meeskondliku jaotuse tulemus, kus mulle antakse ja otsitakse. Eelmine hooaeg jäi keskmine tunduvalt madalamaks. Peab siiski tõdema jah, et kolmeste meeste suhtes veidi kade meel on ka, sest need punktid tulevad neil oluliselt lihtsamalt. 35minutit pea ees korvi all maadelda ei ole meie vanuses enam lihtne, üldiselt üle 20ne minuti ei kestagi.

Millal avastasid enda jaoks korvpalli?
Alles meenutasime, et esimese põrgatuse tegin Tamsalu KK Spordihoones kuskil 7-8a vanuselt ehk 1992 kandis. Mängima hakkasin ning avastasin tegelikult alles 20selt. Aktiivselt olen mänginud alates 2008a sügisest, kui TTÜ TK trenni läksin. Algus oli ikka väga keeruline, tõenäolisem oli tol ajal see, et jätan asja sinnapaika ja tegelen teiste spordimängudega edasi.

Kui sa ei mängiks korvpalli, siis mis oleks see spordiala, millele pühenduksid?
Põhjus, miks ma alles 20selt mängima hakkasin, ongi selles, et noorena tegin võrkpalli, raskejõustiku ja siis pikemalt kergejõustiku erinevaid alasid. Aeg-ajalt nende vahel mängisin ka kossu ning paar korda proovisin ka trenni saada, aga kui Tallinnasse tulin, ütlesid kõik juba ära, et loobi parem põllu peal kajakaid kividega, korvpallis pole sul midagi teha, oled liiga vana, et mängima õppida (olin siis äkki 13).
Kui korvpalli ei mängiks, ilmselt tegeleks võrkpalliga, sest see ka väga kaasahaarav ning meeskonna ala. Oma 5a mängisin kooli meeskonnas ka sellel alal. Kindlasti teeks ka üldfüüsilist ja kergejõustikku, midagi paremat keha ettevalmistamiseks raske ette kujutada.

Kas oma korvpallihariduse oled omandanud iseseisvalt, või treeneri käe all? Kui treeneri, siis kelle?
Üldine ettevalmistus läheb kindlasti Rein Raspeli nimele, kes ca 10a mu kergejõustiku treener oli. Korvpallis on mul sisuliselt olnud ainult üks treener, ülikooli ajal Tair Tenno, kes pani rõhku kaitsele ja “mitte tormamisele”. Eks kui nii hilja alustad, ongi see pigem iseõppimine. Ma arvan, et minu põhiline korvpalli abc on pigem seotud elukutsega ning tuhandete mängude vaatamise ja analüüsimisega, see sunnib enda tegevust korrastama ja üldse loogilist mängujoonist otsima.
Pigem toon välja eelmise aasta meeskonnakaaslase -treeneri Meelis Ränk’i, kes vabavisketehnika lõpuks suutis mulle selgeks teha ja protsenti ca 2x parandada (30lt-60le). See ongi parim näide treenerlikust iseõppimisest ja heast meeskonna sisekliimast.

Sa oled mitmekülgne mängija – mida pead oma nõrgimaks küljeks? Vastasmeeskondadele vajalik info 🙂
Nullilähedane platsinägemine ja “söödunupu” puudumine, liiga ilmselge info, et seda kellegi eest varjata suudaks 😉

Kas oma põhitöö kõrvalt on piisavalt aega korvpalliga tegelemiseks?
Naine luges küsimust ja pahvatas naerma: “muidugi on, mina kasvatan ju lapsi”. Kui 2x nädalas kossuga tegeled, siis ei ole see 3-4h nädalas leida vast probleem. Töökoht tuleb ka valida selline, et eraelu ei segaks.

Kuidas jääd rahule Retlar Harrastuskorvpalli Liiga korraldusega? Ja sõnum meeskondadele, kes ehk ei julge veel liigas osaleda!
Ausalt öeldes ei taju vahet Kossuliigaga, kus 10a enne seda mänginud olen. Korraldus on väga okei, välja arvatud 1 kaebelaulu episood, mis õnneks sai ausa ja loogilisele lahenduse. Ainuke vahe on hind ja 1 kohtuniku puudumine väljakult. Pakuks, et viimane pole probleem seni, kuni meeskonnad mängivad heatahtlikult. Ka viimasega ei ole meil see aasta probleeme olnud, aga toon siiski välja, et oht on olemas. Oht siis selles mõttes, et tihtipeale ei suuda amatöörkohtunikud mängu kontrolli all hoida olukorras, kus üks meeskond ei mängi päris puhtalt. Sel juhul võib hakata tulema suvaotsuseid ja vilesid, mis viivad mängupildi alla ja viivad konfliktideni. Mingitel aastatel oli selline mudamaadlus Kossuliigas ka kahe kohtunkuga problemaatiline ning oli ka ärakingitud võite ja sundkaotusi (tehnilistega).

Meiesugustele on see liiga väga hea. Ei ole vorstivabrik ega liiga regelementeeritud, teistel amatöörliigadel on sellega aeg-ajalt probleeme.

Meeskonna eesmärgid sel hooajal Retlar Harrastuskorvpalli Liigas?
Üritame ikka võita, aga esmatähtis on mängida head korvpalli, kus kõik on kaasatud ja teavad oma rolli platsil. Eks see sõltub meie põhimeeste tervisest ja kohalolekust, praegu on osavõtt tähtsam kui kõik muu.

Teadaolevalt viskad ja põrgatad põhiliselt vasaku käega, aga kuidas on lood parema käega?
Tegelikult olen seda paremat ka harjutanud ja paaris viimases mängus isegi mõne ära visanud. Tunnetuslikult on juba kõik õige ja parem töötab täitsa normaalselt, peas pole lihtsalt harjumust seda kätt kasutada, kasutajaliidese ots tarkvaras puudu…üldiselt ei tunne eriti puudust, sest vasakut osatakse kaitsta ja standartset viset ongi lihtsam kaitsta, mul läheks teda ehk 2-3 korda mängus vaja, üllatusmomendi loomiseks.